Kunstiõpetuse tunnikava
Sihtgrupp: 7. klass
Maht: 2 – 3 tundi
Teema: KUBISM – mäng geomeetriliste kujunditega
Eesmärk: tutvustada 20. sajandi kunstivoolu KUBISMi, mis
hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque´I töödes.
Ülesanne: Luua
pilt kubistide töödest inspireerituna, võib kasutada ka kollaažitehnikat.
A3 ja vabad
vahendid
Valmistööd
eksponeeritakse klassis.
Väljundid:
*oskab kirjeldada
kubismi kunstivoolu
*teab 2-3
tuntumat kubisti
*oskab nimetada
vähemalt ühte Eesti kubisti
* teab ja oskab
nimetada erinevaid geomeetrilisi kujundeid
Põhimõisted:
Geomeetrilised
kujundid (kuup, risttahukas, ristkülik, silinder, kera, ruut, kuup jt)
Mõiste
"kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele.
Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused).
Kubistide eesmärk
oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid,
natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või
stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist).
Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat.
Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaažitehnikat.
Allikas:
Õppematerjalid:
pildid kubismi kohta
Mäng Doomino ”Geomeetrilised
kujundid”
Mäng “Geomeetrilised kujundid”
•
audlina.com/manguruum/seltskonnamangu.html#aadam_ja
Raamat Anne Ganteführer – Trier ”Cubism” www.taschen.com
Meetodid:
Kasutan eelteadmiste väljaselgitamiseks ja
kinnistamiseks grupitööna doominomängu “Geomeetrilised kujundid”. Arutelu.
Tunni käik:
|
AEG
|
TUNNI
OSAD
|
|
Märkused
|
|
Märkida ära ka igale tegevusele
planeeritud aeg.
|
Õpetaja
tegevus
|
Õpilase
tegevus
|
|
|
TUNNI ORGANISEERIMINE
(õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu) 5 min
|
Tervitus,
silmside, õppevahendite ülevaatus
|
Õpilased tervitavad.
|
|
|
HÄÄLESTUS (Eesmärgipüstitus,
motiveerimine, olemasolevate eelteadmiste väljaselgitamine, kodutöö kontroll,
sissejuhatus).
3 min +4min + 13 min
|
Õppemängu tutvustus.
Õppemängu võistkondade
moodustamine.
Mäng
|
Esitavad täpsustavaid küsimusi.
Võiskondade moodustamine
Mäng. (tuletavad meelde geomeetrilisi
kujundeid)
|
|
|
ÕPPIMINE (Meetodid). TEA! MÕTLE!
LOO!
10 min+ 10 min
|
TEA! Näitab slaide, pilte,
räägib kubismist ja kubistidest
Vaatab kavandid, juhendab.
|
MÕTLE! Kuulavad, küsivad
küsimusi.
LOO! Teeb kavandi.
|
1. tunni lõpp.
|
|
REFLEKSIOON (Teadmiste
rakendamine, kokkuvõte, hinnangud,(tulemuste ja protsessi hindamine),
järeldused, teema laiendus (kodutöö), uute eesmärkide püstitamine.
|
Vajadusel juhendab
|
Otsib sobivad töövahendid, pildid jm
Loob oma töö.
Lõpetab töö. Tööd
eksponeeritakse klassis. Iga õpilane toob kaasõpilase tööst vähemalt ühe
positiivse elemendi.
|
2. tunni algus
Vajadusel ka 3.
tund
|
indamiskriteeriumid:
|
väljund
|
Väga hästi
|
Hästi
|
Enam-vähem
|
Halvasti
|
Õpil.
hinne
|
Õpet hinne
|
|
Arutelu ja mäng
|
Arutleb aktiivselt, kasutab
kõnes uusi mõisteid, on aktiivne.
Oskab kaasõpilase tööst tuua mitmeid positiivseid elemente
|
Arutleb, kasutab mõningaid
mõisteid
Oskab tuua vähemalt ühe positiivse elemendi kaasõpilase tööst
|
Arutleb kuigivõrd, suhtumine
ükskõikne
|
Arutelus ja mängus ei osale
|
|
|
|
Kavand
|
Kavand huvitav, originaalne,
korrektselt vormistatud
|
Kavand huvitav, korrektne
|
Kavand olemas
|
Töö on tegemata
|
|
|
|
Loominguline töö
|
Pilt huvitav, vahendid
sobivad, lahendus originaalne
|
Valik hea, teostus jätab soovida
|
Lahendus on igav, töö viimistlemata või poolik
|
Töö on tegemata
|
|
|
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.