Sihtgrupp: X
– XII klass
Maht: Projektõpe. Kahel
kuni viiel nädalal, korraga 2 akadeemilist tundi, kokku siis 4-10 t.
Teema: Inspireeritud…
(kellestki, millestki) ehk loominguline tõlgendus kunstiteosest
Eesmärk: Ülesande
eesmärgiks on suurendada teadlikkust kunstiloost, kunsti visuaalsest
väljenduslikkusest, tõlgendusvõimalustest ja viimase seotusest kontekstiga.
Ehk, ergutada õpilast end huvitavate teemade kohta kultuuriloost
teavet otsima, seda iseseisvalt ümber hindama, oma
arvamust välja kujundama ja seda oma loomingu
kaudu avaldama.
Ülesanne:
1.-2.
või 1.-4 tund: Ülesande teoreetiline tutvustus. Loeng või loengud, seminar,
arutelu. (Loengute raames käsitletav või iseseisvaks läbiuurimiseks esitatav
näitlik materjal on esitatud allpool.)
Kodune
ülesanne: Valida üks või mitu end loominguliselt inspireerivat
kunstiteost, uurida neid, üritada lahti mõtestada nende sisu ja vormi,
teadvustada teose suhteid seda valmimise hetkel (ja hiljem) ümbritsenud
aegruumi(de)ga (- mõne puhul on hilisemad tõlgendused olulise tähtsusega).
Võtta sisulistes küsimustes oma isiklik seisukoht. Arendada seda teemat
sisulisel tasandil, proovida mõttes läbi oma sõnumi võimalikud avaldamisvormid
võimendatusest vähima võimaliku märgatavuse tasandini.
3. kuni viimane või 6. kuni viimane tund: Enda
valitud teema ja seisukohtade esitlemine. Ideede arutelu ja arendamine vestlusringis. Oma mõtte
väljendamiseks erinevate võimaluste uurimine ja läbi proovimine.
Sobivate kujundite/märkide/objektide valimine ja leidmine. Kavandite tegemine -
neid on soovitav teha mitu erinevat. Teostamine, vajadusel ka veel idee
või vormi arendamine.
Väljundid:
1. Kunstiteoseid uurides ja valides saavutatakse
senisest mõnevõrra suurem teadlikkus kunsti- või visuaalkultuuri ajaloost.
Saadakse kogemus selles seoste leidmisest ja loomisest.
2. Õpitakse eristama
objektide/kujundite otseseid ja kaudseid (seonduvaid, kontekstist tingitud,
märgilisi) tähendusi.
3. Õpitakse analüüsima
kunstiteose kompositsioonilist tervikut ja selle osi (nii kujundite ja märkide
kui stilistika tasandil) ning kasutama seda oskust praktiliselt, oma teose
loomisel.
Põhimõisted: Autor, mälu, teadlikkus ja teadvustamatus, tsitaat, viide,
vihje, ümberjutustus, loominguline tõlgendus, töötlus, kohandamine,
austusavaldus ehk kummardus (hommage), kriitika, iroonia, pastišš,
tähistaja ja tähistatav, kontekst, dialoog, kompositsiooniline tervik,
kompositsioonielemendid, visuaalse kunstiteose vormilised omadused,
stilistika.
Vahendid: Arvuti, projektor,
raamatud, võimalusel koopiamasin ja printer; kavandamiseks pliiatsid ja
paberid, teostamiseks vabalt valitud väljendusvahendid.
Hindamiskriteeriumid:
Idee arendamine
5 – Idee on iseseisev,
loominguline ja terviklik, suhestudes teadlikult väljendusvahendi võimaluste
ning valitud teemaga isikliku elu- ja/või kultuuri kogemuse tasandil.
4 – Teemavalik on
leidlik, kuid arendus veidi pealiskaudne.
3 – Teemaarendus on põgus.
Idee kordab visuaalkultuuris levinud mudeleid.
2 – Idee on
arendamata.
Visuaalne kompositsioon
(pildikeel, motiivi valik, pildi kompositsioon, üksikpiltide vahelised suhted
seerias, tehniline teostus, väljapanek/esitlus/installatsioon)
5 – Visuaalne
kompositsioon kajastab ideed selgelt ning on sellest lähtuva iseloomuga
harmooniline tervik. Visuaalne väljendus suhestub teadlikult ja kriitiliselt
visuaalkultuuriga.
4 – Visuaalne
kompositsioon on ideest lähtuva iseloomuga harmooniline tervik, kuid selles
esineb üksikuid puudusi. Pildikeeles ja/või motiivivalikus väljendub teadlik ja
kriitiline suhestumine visuaalkultuuriga.
3 – Visuaalse väljenduse
iseloom on teose ideega õpilase oskuste piires kooskõlas. Visuaalne
kompositsioon on originaalne, kuid selles esineb puudusi. Pildikeeles ja/või
motiivivalikus avaldub mõningane teadlikkus suhestumisel
visuaalkultuuriga.
2 – Töö on alustamata
või sedavõrd poolik, et sisu ei väljendu veel. Või pildiline teave kordab
(kopeerib) visuaalkultuuris levinud mudeleid.
Õppematerjalid: Ülesande kirjeldus,
loengumaterjalid ja kasutatud/soovituslikud allikad. Keelelisest aspektist on need kõik esitatud õpilasele
suunatuna.
1. ÜLESANDE KIRJELDUS
INSPIREERITUD...
KELLESTKI, MILLESTKI
LOOMINGULINE TÕLGENDUS
VABALT VALITUD KUNSTITEOSEST
Ülesanne on lühidalt
järgmine:
* Valige
kunstiteos/kunstiteosed, mis teid inspireerib/inspireerivad. Need võivad olla
mistahes valdkonnast.
* Püüdke aru saada,
mis teid nendes inspireerib.
* Koguge samal teemal
veel teavet ja analüüsige seda. Uurige inspireerinud teost nende uute teadmiste
valguses uuesti, võib-olla leiate sellest nüüd midagi uut.
* Mõtisklege valitud
teemal ja arendage välja oma arvamus ja sõnum, mida te avaldada soovite.
* Leidke või leiutage
sobiv moodus oma arvamuse/sõnumi esitamiseks ja tehke seda.
Väljendusvahend on
vaba.
Tähelepanu! Palun
ärge tehke koopiat, st ärge esitage sama mõtet loominguliselt
muutmata kujul! Kui vähegi võimalik, palun ärge piirduge ka mõne vana loo või
suhtumise kohandatud taasesitusega (korrates kellegi teise mõtet kaasaegses
keeles), vaid vastupidi, teie loominguline mõttelend, arendus ja avaldus on
väga teretulnud!
Ülesande eesmärk on
ergutada teid:
* end huvitavate
teemade kohta kultuuriloost teavet otsima,
* seda iseseisvalt
ümber hindama,
* oma
arvamust välja kujundama
* ja seda oma
loomingu kaudu avaldama.
2. TEEMA SELGITUS
LOOMINGULISE
TÕLGENDUSE VORMIDEST SISU TASANDIL
Laias laastus
jagunevad loomingulised tõlgendused kaheks:
1) Mõne varasema loo
loominguline ümberjutustus ehk näiteks olemasoleva teose tõlgendus (interpretatsioon)
või kohandamine (näiteks sama teatritüki uuele lavale toomine
uue kultuurikontekstiga arvestaval kujul);
2) Varem käsitletud
teema vaba edasiarendus, mille puhul uus teos väljendab uut,
iseseisvat mõtet ja on justkui järgmine repliik suures, kõiki
seda teemat käsitlenud mõtteavaldusi hõlmavas reas (nagu järgmine vaatus
teatris). Siia kuuluvad ka vastus mõnele eelmises teoses
esitatud küsimusele, loominguline dialoog ning eelnevaid
seisukohti ümber pöörav kriitika.
Niisiis, uus teos võib
olla eelnenu(te)ga sisuliselt sarnane, nendes sisalduvat mõtet edasi kandes,
kui ka vastupidine, neis avaldatule vastu vaieldes või seda täiendades. Üksikasjalikumal
tasandil on suhtumuslikud jaotused järgmised:
austusavaldus ehk kummardus (hommage)
– vana loo või selle osa taasesitamine; uue teose autor hoiab midagi olulist
inspireerinud teosest alles, näiteks peamise mõtte või tunde ja esitab seda mingil
viisil uuesti, seejuures tihti uue loo hulgas; inspireerinud teosesse suhtub
austusega ja viitab sellele, nimetades oma teose pealkirjas või kaastekstis
inspireerinud teose autorit;
viide, vihje,
allusioon – ühe teose sisu mõistmiseks on vaja (lugejal, vaatajal)
tunda/teada teisi teoseid ja nende tähendusi; uue teose loomisel kasutatakse
teiste teoste vormi ja/või sisu elemente, et nende tähendusi kaasata;
kohandus, kaasajastus – nagu uuele
lavale toomine teatris; muudatused lähtuvad kultuurikonteksti erinevusest;
kriitika – eelmise loo
lahendusega ei nõustuta ja selle taasesitamise asemel esitatakse mõni täiendav
või vastupidine idee;
grotesk, pila,
väljanaermine – (see on üks kriitika vorme) jäljendab aluseks olnud
kompositsiooni, tihti liialdades; naerab algse teose sisu üle (tähistan siin
sõnaga "kompositsioon" mitte ainult vormilisi korraldusi, vaid ka
nähtuste või tegelaste vahelisi seoseid mõttetasandil).
... JA VORMI TASANDIL
Uues teoses sisaldub
mõni (äratuntav) osa mõnest eelnevast teosest (nagu tsitaat)
või see tervenisti (nagu ready-made või
taasesitus/ettekanne), kuid uus autor on seda millegagi täiendanud ning
hõlmanud selle oma teose sisse (nagu tekst tekstis). Vähim, millega uus autor
panustada saab, on uus kontekst. On siiski oluline märkida, et uus
teos omandab iseseisvuse (väljub koopia rollist) alles uue tähenduse
tekkimisel. Tihti muudetakse mingil määral ka väljenduskeelt.
Ühe sisu arendava
võttena võib kasutada eelneva teose või osa võimendatud, või siis võimalikult
vähe märgatavat esitamist (kuid siis ikka nii, et äratuntavus
säiliks).
VIITAMINE
Uute loominguliste
avalduste sisu paremaks mõistmiseks on vajalik, et vaatajal eelnevad teosed
(või nende osad) ära tunneks ja teakse nende sisu. Seoste tabatavuse huvides
viitab uue avalduse autor eelmistele otsesemalt või kaudsemalt, näiteks teose
tekstilise või visuaalse osise hulgas (pealkirjas, kaastekstis, pildi sees).
Ka autoriõiguste
seaduste (ja eetika) kohaselt peaks eeskujuks olevaile teostele olema
viidatud. On mõned erandid - näiteks, üldtuntud
vorme/kujundeid/kompositsioone taas esitades nendele mõnikord ei viidata, kui eeldatakse,
et vaataja tunneb need ära ka iseseisvalt ja soovitakse, et ta
looks ise selle mõttelise seose. Juriidiliste autoriõiguste kontekstis
on vanemaid teoseid lihtsam viitamata kasutada kui hiljutisi.
Levinumad kirjaliku
viite tüübid on eelneva autori, teose või mõttevoolu nimetamine uue
teose pealkirjas või kaastekstis (kummardus
X-le, hommage à X, X-i järgi; teoses on kasutatud osi või
mõjutusi X-i teosest "Y", Z kriitika) ning viidatava teose
originaali või reproduktsiooni esitamine koos uue teosega (selle
läheduses).
Anneli Porri toob oma
magistritöös viitamata taaskasutuse üheks põhjenduseks veel teadvustamata
mäletamise, mille puhul see, kelle teadvustamata mälu osast mälestus esile
kerkib, ei tea, et tegemist on mälestusega ning arvab selle enda intellekti
viljaks.
ÜLESANDEST VEEL
NB! Teie teose visuaal
võib sisaldada otsest viidet lähtepunktiks olnud teosele, kuid ei pea seda
tegema. Olulisem on, et kasutaksite teid inspireerinud tööd sisulise või
visuaalse ajendi või lähtena. Lähteallika mõtet tuleb enda poolt edasi
arendada. Palun ärge tehke koopiaid!
Inspiratsiooni
lähteallikaks peaks olema kunstiteos, millele on, vähemalt teoreetiliselt, ka
teistel juurdepääs olemas (st, et see ei oleks vanaema kootud soki muster või
sõbralt kuuldud kalambuur, vaid laiemalt tuntud teos).
Teie
inspiratsiooniallikas ei pea olema ainult kujutava kunsti valdkonnast, täiesti
sobivad ka kirjandusteos, filmikunst, heliteos. Algallikat peab olema võimalik
nimetada.
Oma töö esitlusel
tuleb eelnevalt oma inspiratsiooniallikat tutvustada ning kirjeldada, mis teid
inspireerib: teha väike eelnev analüüs.
Vajalik on enne tööle
asumist mõtiskleda, mis teid selle puhul huvitab: kompositsioon, vorm, värv;
pildikeel, stiil; ülekantud tähendused, allegooria, teostamise või esitamise
kontekst...
VALIK LOENGUMATERJALE
Järgnevalt esitan
mõned võrguviidete kaudu illustreeritud jadad mõnedel mulle silma jäänud
teemadel. Need teemaarendused on lihtsalt näiteks ja te ei pea oma valikutes
nendest lähtuma.
Võite
märgata, et mõned teosed sisaldavad palju (selgeid või ka varjatumaid) viiteid
eelnevaile avaldustele. See näitab, et kunstnik on oma avalduse nii sisu kui
vormi tasandil peensusteni läbi mõelnud ja kaalunud ning teinud valikud
lähtuvalt oma eesmärgist. Mõnel ajastul, kui vaataja polnud ehk nii teadlik kui
tänane, kasutati selgemat ja üheselt mõistetavamat artikulatsiooni ning rohkem
groteski, mõnel ajastul esitati oma mõtteid pigem vihjamisi. See, millal mingi
märk osutub selgeks teateks ja millal vihjeks, sõltub publiku teadlikkusest ehk
üldistatumalt kontekstist.
Mõned
teosed ühendavad eelnevaid, mõned harutavad neid omal kombel lahti, justnagu
lihtsustades või valides väiksemaid teema osasid.
Olen
näited reastanud enamasti ajateljest lähtuvalt, enamasti minevikust tänapäeva
poole. Kuid mõnesid kulgemisi on hea vaadata ka vastupidises suunas. Mõned
teemakomplektid ei esita selgeid ja ühesuunalisi arenguid, vaid on justnagu
harulised ja läbipõimunud katkendjooned. Ja kindlasti ei ole igal vaadeldaval
arengul esitatud selget algust ja lõppu. Esimene teema, Vaated Fuji mäele,
sisaldab kergesti äratuntavaid laene ja suhteliselt muutumatut sisukäsitlust.
Ehk et tegemist on austusavaldustega Katsushika Hokusaile ning kultuurile, mida
ta esindas. Teine teema, Eine murul, on suhteliselt lihtne teisenemine
keskkonna ja inimese suhte käsitlusest, alates müütilise Paradiisi täiuslikust
toetavusest kuni kaasegse hapra ja väikeseks jäänud roheluseni linnaruumis.
Sellesse teemasse kuulub ka postkolonialismi teema, milles käsitletakse näiteks
küsimusi, kes on kultuurne ja mis on kultuursus. Kolmas, Püha
õhtusöömaaeg, esitleb ühe Uuest Testamendist tuntud problemaatilise
sündmuse näitel kujundite tähenduste ülekandeid kaugena mõjuda võivaist
lugudest oma sisemaailma ja ümbritseva aegruumini. Neljas teema,
mõtleja, tutvustab üht teost kui suhteliselt keerulist lahendust, mis
sisaldab mitmeid tsitaate varasematest kunstiteostest ning esitab nendes käsitletud
teemadele omapoolse, oma valmimist ümbritseva aegruumi ja kultuurikontekstiga
suhestuva tõlgenduse. Lühemalt öeldes on viimases
komplektis esitatud seosed keerulisemad kui eelnevais, kuid
arvatavasti siis ka huvitavamad. Kõige lõppu paigutasin
muinasjutu ümberjutustuse näitena sarja illustratsioone ja loomingulisi
tõlgendusi Alice Imedemaal lugude teemal.
Kui
pilte vaatate, siis palun pöörake tähelepanu näiteks sellele, kuidas (millise
nurga alt) need ühendavat teemat avavad/käsitlevad.
[Märkus
õpetajale:
Valisin
näited pigem keskkooliõpilaste teadmiste ulatusest lähtudes ja kuna õpetan
kunstikoolis, on näiteid rohkem kui hädapärast vaja. Kohandan materjali grupi
iseloomust lähtuvalt ja materjalid, mida tundides ei tutvusta, saadan e-postiga
ikka.
Selle
teema tutvustamiseks noorematele, näiteks algkooli õpilastele võiks (kahjuks) viitamata
tsitaadi näitena tuua mõne Rupert Sandersi
hiljutises filmis "Lumivalgeke ja Kütt" esinenud müütilised
tegelaskuju ja situatsiooni, mis on kopeeritud Hayao Miyazaki animafilmidest,
näiteks sarvilise loodusjumala kohtamise ja tapmise stseenid filmis
"Printsess Mononoke" või võluri saabumine oma koju sulise
linnuna nii väsinult, et ta ei jaksa sellest vormist hästi inimeseks tagasi
moonduda filmis "Howli liikuv kindlus". Ilmselt on mõlemad
tegelaskujud juba Miyazakil tuletatud varasemast kultuurist - müütidest ja
allegooriatest - kuid nii selge tsitaadi mitte avaldamine mõjub autorikaitse
kontekstis kummaliselt. Võimalik, et Sanders juhindus mitte autori nimetamise,
vaid tootmisega seonduvaist reegeleist, ehk et kui sarviline loodusvaim ja
mustaks linnuks moonduv võlur või nõid ei juhtunud olema tegelaskujudena
patenteeritud, võis neid piiramatult kasutada.
Loomingulise tõlgenduse ja edasiarenduse näitena
võiks tuua Hayao Miyazaki tõlgenduse Hans Christian
Anderseni muinasjutust "Väike merineitsi" filmis "Ponyo mäe
otsas". Viimane on selle poolest iseäralik, et vana ja kuulus, kirge ja
eneseohverdust käsitlev armastuslugu on kohandatud lastele, tõstes eriliselt
esile inimeste individuaalseid erinevusi, teineteise toetamise vajadust
ning ühtsustunnet. Anderseni väikese merineitsi lugu esitatakse taas ka Kariibi mere piraatide filmiseeria neljandas osas "Võõrastel vetel" (ingl k "On stranger tides", lavastas Rob Marshall), mis peaks lastele samuti tuttav olema. Seal on tegemist selle loo lihtsustatud ja muudetud lõpuga vormi lõimimisega teise loo sisse ehk siis töötluse ja tsitaadiga. Andersenile ei viidata, kuid merineitsi lugu on nii kuulus, et tõenäoliselt teab seda ja selle autorit enamik filmi vaatajaist. Tunnis oleks ehk kasulik küsida, kas keegi oskab ise töötlusi nimetada ja kui kõik pole nendega tuttavad, siis mõned olulisemad lõigud koos läbi vaadata ja neid lugusid (sarnasusi ja erinevusi) koos analüüsida. Kõik seni nimetatud filmid on
eestikeelseina saadaval.
Teema vaba edasiarenduse ja tsitaadi näiteks võiks kasutada veel Dominique Monféry täispikka animatsiooni "Eleanori saladus" (ingl k "Eleanor's secret") 2011, milles Imedemaa lugudest tuntud Alice'il on üks tähtsamaid kõrvalosi. Lisaks temale esineb selles filmis veel palju lastekirjandusest tuttavaid tegelasi.
Viidatud kohanduse (ehk ühest kultuuriruumist või subkultuuriruumist teise tõlke) näiteks võiks sobida Roger Gustafssoni "Hommage à", mis taasesitab mõnesid kunstiajaloost tuntud vormilahendusi Tove Janssoni Muumitrolli abil. http://www.amosanderson.fi/#lang=fi&page=e87]
Teema vaba edasiarenduse ja tsitaadi näiteks võiks kasutada veel Dominique Monféry täispikka animatsiooni "Eleanori saladus" (ingl k "Eleanor's secret") 2011, milles Imedemaa lugudest tuntud Alice'il on üks tähtsamaid kõrvalosi. Lisaks temale esineb selles filmis veel palju lastekirjandusest tuttavaid tegelasi.
Viidatud kohanduse (ehk ühest kultuuriruumist või subkultuuriruumist teise tõlke) näiteks võiks sobida Roger Gustafssoni "Hommage à", mis taasesitab mõnesid kunstiajaloost tuntud vormilahendusi Tove Janssoni Muumitrolli abil. http://www.amosanderson.fi/#lang=fi&page=e87]
VAATED FUJI MÄELE
Katsushika Hokusai
"Ejiri in the Suruga province"
1823–1829
"36 vaadet Fuji
mäele" seeria kohta tervikuna
Jeff Wall
"A sudden gust of wind (after Hokusai)"
/ „Äkiline tuulehoog (Hokusai järgi)“ 1993
hea suur repro http://arttattler.com/archivewall.html -
asub allpool, lehe keskel
väiksem repro ja
selgitused http://www.tate.org.uk/art/artworks/wall-a-sudden-gust-of-wind-after-hokusai-t06951
John Riddy
„Views from Shin-Fuji“ 2005
Elina Brotherus
"Fuji-mi" 2008
http://mocoloco.com/art/archives/013605.php -
rullige natuke allapoole
http://www.elinabrotherus.com/photography/the-artist-and-her-model/
- vt paremalt pisipiltide reast
EINE
MURUL
Teemad: küllus ja õnn,
elu nautimine, jõudeaeg, vaba aeg, privilegeeritud seisus, loodusega
kooskõlaline eluviis.
Vorm:
olustikupilt/figuurid keskkonnas, aktimaal, natüürmort.
Giorgione või Tizian „Fiesta
campestre“ („Pastoraalne kontsert“) u. 1510
Édouard Manet „Le Déjeuner sur l'Herbe“
("Eine murul") 1863
Mõnede
allikate järgi on see kompositsioon esimene, mis ühendas olustiku-, aktimaali
ja vaikelu žanrid.
Jeff Wall "The Storyteller“
("Jutustaja") 1986
Autori kommentaaridega http://www.moma.org/interactives/exhibitions/2007/jeffwall/ (liikuge
paremale)
Sellel pildil on
pealkirja abil osutatud jutuvestmisele ja sealtkaudu suulisele pärimusele, mis
on kirjaliku kultuuri alus.
Koht, milles foto on
lavastatud, on arvatavasti kiirtee ja raudtee ristmiku äärne haljastusriba,
teede ja metsa vaheala. Sild ja juhtmed kannavad mõlemad ühendavaid tähendusi.
Sillaga ristmik osutab korrastatud liikumisele, kultuuriruumi kontekstis
valdkondade ja võibolla ka teadmiste eraldatusele. Tee ja metsa vaheline muruga
pind ja võsa osutavad metsikkuse ja korrastatuse üleminekule, määramatusele,
mida ei tunnustata kultuurina ega peeta ka kultuurituseks. Walli loomingus
esineb selliseid eikellegi-alasid ja radu veel (näit. „The Crooked Path“, 1991)
ning ta on osutanud hoolitsemata (kuid mitte ideaalselt metsiku) maastiku
tähendusele igapäevase, tõeliselt, igaüht elus päriselt ümbritseva maailmana -
vastandades seda kaunile komponeeritud ideaalmaastiku kujundile romantilises
kunstis, mille loojad olid tavaliselt kõrgklassist.
Inimesed,
kes kompositsioonis osalevad, on nn. värvilised, kuuludes väljapoole
privilegeeritud valget rassi. Võimalik, et inimeste mitmekesine päritolu ja
sündmuse toimumise koht osutavad teabeküllusele ja kultuuride segunemisele, ka
kaosele, mis on tihti uute ühenduste tekkimise tingimuseks.
Foto on üks lihtsamini
teostatavaid ja kättesaadavamaid pilditegemise tehnikaid, pildi kompositsioon
näib juhuslik ja mitte eriti harmooniline ega ilus (kaunis, veetlev).
Kunstimuuseumis või galeriis esitamine tõstab teose vormilist eripära
kahtlemata esile. Need asjaolud osutavad rohujuure tasandile kultuuriloomes
ning igaühe õigusele ja võimalusele end väljendada.
Priit Pärn "Eine murul" 1987
Priit
Pärna film on erakordselt viideterohke. Palun võtke arvesse filmi
valmimisaastat: Gorbatšov oli NL peasekretäriks saanud 1985 ja laulev
revolutsioon algas 1988. Soovitan vaadata ka filmi "Hotell E",
1992.
Georges Seurat „Un
dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte“ („Pühapäeva pärastlõuna La
Grande Jatte’i saarel“) 1884
Thomas Struth "Art Institute of
Chicago, I", 1990 seeriast "Museum photographs"
Album EKAs.
Struth
alustas oma muuseumifotode sarja 1980. aastate teisel poolel, kui Saksamaa
ühines ja seoses sellega tõusid päevakorda küsimused, kas kaasaegsele kunstile,
mis endisest märksa rohkem ruumi vajab, on ikka vaja kohe uusi muuseume ehitada
või tuleks see raha kulutada teistel, pakilisematel eesmärkidel. Struth
väljendas seisukohta, et (ka kaasaegse) kunsti( )muuseumid mõjuvad inimesele
nagu pühakojad ja on seepärast vajalikud.
Muuseumifotode
seeria piltidel on kujutatud enamasti avaramat sorti vaateid maailma tuntud
kunstimuuseumide saalidesse, millel on näha nii ruum, teosed (enamasti
mitmuses) kui vaatajad. Fotod on suured, mitme meetri laiused, ja kujutavad nii
teoseid kui publikut mõningase vähendusega. Fotod on kadreeritud
ja paigutatud omakorda muuseumi- või galeriiruumi nii, et võib
kergesti tekkida mulje, nagu oleks tegemist tõelise vaatega. Mistõttu tekivad
seeriasse kuuluvate piltide vahel ruumi ületavad seosed. Fotod ei mõju reprona,
kuna kaasavad ka ruumi - hõngu ehk millegi, mida Walter Benjamin nimetas
auraks. Seega, need fotod mõjuvad pigem akna või ukse, ehk siis avana ning
ületavad niiviisi repro pindpinevuse. Piltide suhe ajaga on samuti
iseäralik - vaataja näeb lisaks eri ajastusse kuuluvatele hoonetele ja
kunstiteostele ka (rõivamoe alusel) eelnevaisse kümnendeisse kuuluvaid vaatajaid.
Ja mõistab enda positsiooni ajalises kauguses. Kokkuvõtteks, ehkki need fotod
on mitu meetrit suured, on võimalik, et kujutatud teosed ei paista nendelt nii
täpselt kui raamatureprodel, kuid see, mida need pildid oma vaatajale kingivad,
on kohalolu, täpsemalt, juuresoleku kogemus.
Seeriasse
kuulub mitu teost, millel on (lähemalt, keskplaanis) kujutatud ainult vaatajaid
(ja mitte ühtegi kunstiteost). Enamasti on nende pilgud suunatud ülespoole.
Jeff Wall „Tattoos and shadows“
("Tätoveeringud ja varjud") 2000
Walli kompositsiooni
kaastekst Tate Moderni kodulehel osutab sarnasustele Edouard Manet’
ja Paul Gauguini kompositsioonidega. Gauguin kujutas oma maalidel Polüneesia ja Tahiti põlisrahvaid looduse
rüpes, justnagu Eedeni aias, rahulikku ja õnnelikku elu elamas (vt. näit „Kust
me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?“ 1897 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Woher_kommen_wir_Wer_sind_wir_Wohin_gehen_wir.jpg).
Primitiivse elulaadi väärtustamise kõrval kandsid tema kompositsioonid toona
poliitilist, kolonialismivastast sõnumit, kusjuures ta astus nende kaudu (ja ka
muul moel, otsesemalt) oma kodumaa Prantsusmaa valitsuse vastu.
Walli foto kujutab
valgeid, pisut päevitunud ja tätoveeritud noori inimesi mõnes läänemaailma
(aia)nurgas jõudehetke nautimas. Oluline on, et see aed ei kanna vilja –
seltskond istub kase ja kuuse vahel, mis võib osutada parasvöötme ja üldisemalt
tõeluse erinevustele Paradiisist või Arkaadiast.
Erinevalt selle
kompositsiooniga veidi sarnasest „Jutustaja“ pildist ei suhtle tegelased
omavahel, kuid nad ei paista sellest ka väga puudust tundvat. Üks neist on
süvenenud lugemisse. Oma lõbuks lugemise eesmärk on enamasti jõudeaja
rikastamine ja tihendamine. Charles Bukowski, kelle pilti ja nime
ta särgirinnal kannab, ilukirjanduslik looming võimendab seda mõtet veelgi,
arendades pildi tõlgendusvõimalusi küllusest küllastumise ja selle taga peituda
võiva püsiva õnnetunde (mil enam soove ei ole) suunas.
Pealkirjas sisaldub
kauge kummardus, võibolla ka lihtsalt veel üks väike viibe Polüneesia ja Tahiti
saarte põlisrahvastele, kellelt Euroopa meremehed kunagi tätoveerimise õppinud
on. Tänapäeval üle ilma levinud sõna tattoo etümoloogiline
eellane tatau pärineb samuti sealtkandist.
Georges
Seurat’ puäntillistlike maalidega ajaveetmisest seob Walli fotot
lisaks motiivi sarnasusele ning päikeselaikude tekitatud täpilisele muljele ka
juhuslikuna näiv pruunistumise probleem. Seurat’ kasutatud tsinkkollane värv
(tsinkkromaat) tõmbus ajapikku pruuniks, rikkudes pildid juba kunstniku
eluajal. See protsess sarnaneb pisut päevitumisega.
Tätoveeringut
kasutatud mõnel pool muuhulgas päikesepõletusest hoidumiseks.
Wolfgang Tillmans Veneetsia
Biennaali väljapanekust "Close up" 2007
PÜHA
ÕHTUSÖÖMAAEG
See
materjal on järjekordne näide, kuidas vastuoluline kunst ergutab kaasa
mõtlema.
Paigutasin
reprod taas ajajoonele, ehkki seda oleks saanud korraldada ka teisiti, näiteks
alateemade või suhtumiste kaudu. Panin mõne pildi kohta mitu linki, sest mõnel
küljel oli repro paremini ja mõnel väärtuslik tekst juures. Warholi lingid
esitavad erinevaid pilte.
Kui te ei taha kõiki
vaadata, siis vaadake ainult Leonardo da Vinci, Bettina Rheimsi, Kaido Ole ja
Reimo Võsa-Tangsoo töid.
Leonardo da Vinci "Püha
õhtusöömaaeg" 1495–1498
See pilt on mitme
järgmise kompositsiooni aluseks.
Tilman Riemenschneider Püha
vere altar Rothenburg ob der Tauber’is 1499-1505
Juudas on keskel,
justkui peaosas.
Emil Nolde „Pentecast“ 1909
„The Last Supper“,
1909
http://www.paletaworld.org/Artist.asp?id=1562 -
pildid on lehe alaosas
Eriline,
püha meeleolu.
Salvador Dali „The Sacrament of the Last
Supper“ 1955
Andy Warhol „The Last Supper“ 1986
Warhol tegi
hulgaliselt erinevaid versioone, mis rõhutab koopia suhet originaali. Ta
suhestab selles töös püha ja erilist ka igapäevase ja tarbijalikuga, sakraalset
profaansega.
Camoufage muster ja seep
viitavad kaitsele ja puhastusele.
Simon Patterson 1990
Andres Serrano „The
Black Supper“ 1991
Kuju on happes ja
ilmselt sööbib seal.
Vik Muniz
šokolaadisiirupiga
joonistatud koopia, 1990nd
http://www.vikmuniz.net/ - vt Gallery,
1999, After Warhol
Marcos Lopez „Roast in Mendiolaza,
Córdoba, Argentine“ 1991
Peeter Laurits ja Ain Mäeots „Mullatoidu restoran“ 2003
Elina Brotherus „Mangeuse
de figues“ 2001 seeriast The
New Painting
http://www.elinabrotherus.com/photography/the-new-painting/ vt
piki parempoolset pildiriba allapoole, kunstnik esineb pildil üksi
Bettina Rheims
reklaam disaineritele
Marithe ja Francois Girbaud, 2005
Brooklyni Püha Anna kooli teise klassi õpilaste versioon
Pühast õhtusöömaajast (Da Vinci järgi) 2007
Kaido Ole fotoinstallatsioon
"Koosolek" Artdepoo galeriis 2007
Reimo Võsa-Tangsoo „Fiesta
Campestre“ 2008
Pusle vormi sisaldav
installatsioon valimiste ja valitsemise teemal. Publik võis riigikogu liikmete
portreesid da Vinci kompotsitsiooni järgi tehtud alusele paigutada.
http://www.eaa.ee/hobusepea/hindex.htm -
vt. arhiiv, september 2008
MÕTLEJA
Selle
rea aluseks on siinseist kõige hilisem töö:
Jeff
Wall „The Thinker“ ("Mõtleja") 1986
albumid EKAs, KUMUs,
RRs
hea kvaliteediga
repro http://www.chrishorner.net/?p=4180
reprod koos
kommentaaridega
Palun vaata seda pilti ja mõtle,
*
mis selle pildi teema sinu arvates on?
*
milline on sinu arvates peamine sisuline küsimus, mille see pilt esitab?
*
milline paistab olevat vastus?
Pildi
autor elab ja töötab Kanadas, Vancouveris. Foto esiplaanil olev kohaviit või
tänavanimi N Kootenay on viide kohalike põlisasukate kultuurile - kootenay on
ühe indiaani hõimu nimi.
Carlos
Castaneda järgi teadvustasid indiaanlased, täpsemalt küll tolteegid,
surma igapäevast kohalolu ja püüdsid seetõttu kõiki oma tegusid teha laitmatult
ja kiindumatult (klammerdumata, valmis loobuma).
Wall
esitab oma foto juures alati ka ühe joonistuse repro:
Albrecht
Dürer Saksa talurahvasõja mälestussamba kavand 1525
Mälestusmärki pole
kunagi teostatud, olemas on ainult kavand.
1524-5 a toimunud
ülestõus oli ulatuslik. See algas Lõuna-Saksamaalt ja Alsace'ist, levis
Põhja-Saksamaale, Austriasse ja Šveitsi. Lisaks talupoegadele osalesid selles
ka linnainimesed ja ülikud.
Taotleti Rooma
kirikuvõimu ja selle kõrgete maksude alt vabanemist, kahalikku majanduslikku
iseseisvust, õigust pastoreid ametisse määrata ja vabastada, pärisorjadest
talupoegadele ja kõigile teistele võrdset õigust küttida, kalastada ja korjata,
ning teiste maksude vähendamist, mh vabastust surmamaksust (Todfall).
Oletatavasti osutab
Dürer selle teosega, et lisaks kõiksugu andamitele, mida talupojad sel ajal
tasusid, võeti neilt ikkagi ka elu, kuna nad surid enamasti oma koormiste
ränkuse tõttu. Pärisorjus kestis Euroopas 8.-19. sajandini, mõnel pool lühemat
aega (ning Rootsis ja Norras üldse mitte). Pärisorjuse ajal oli pärisorjade
tapmine seadusega keelatud, kuid sellest seadusest ei peetud alati kinni.
Saksa talurahvasõda
oli Euroopa suurim vabastusliikumine enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni. See
suruti veriselt maha. Osales 300 000 inimest ja neist tapeti ligikaudu
kolmandik.
Pealkirjas
sisalduv viide:
Rodini „Mõtleja“ on ka
üks osa tema suuremast kompositsioonist „Põrgu väravad“ 1880-1917 http://en.wikipedia.org/wiki/The_Gates_of_Hell
Viimane on inspireeritud
Dante Alighieri tekstist „Jumalik komöödia“ ("The Divine Comedy") u.
1308-1321 http://en.wikipedia.org/wiki/Divine_Comedy
Walli
„Mõtlejale“ on visuaalse kompositsiooni poolest väga sarnane
Albrecht
Dürer „Püha Antonius“ 1519
Esimene Püha Antonius
elas ca. 251–356, oli üks esimesi kristlikke askeete ja ta levitas mõtet
kloostrielust. http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_the_Great
Teine sama nimega
pühak elas 1195–1231 ja oli üks varaseid frantsiskaane. Fraktsiskaanid loobusid
maisest varast, neil oli ainult üks särk seljas ja muidugi kasutasid nad
raamatuid, nad rändasid ja elatusid almustest. Mõnedel andmetel käisid nad
aastaringselt paljajalu, mõnedel andmetel sandaalides. http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_of_Padua
Lisaks
eelnevaile Düreri ja Rodini töödele väljendab sama teemat (mõtisklust) sarnase
poosi kaudu
Düreri nelja, samasse
komplekti kuuluva pildi analüüs
Martin Heideggeri tõlgenduses väljendab
disainiobjekt kui tarbeese oma abinõulisuse kaudu suhet kogemustega -
kasutamise, kõndimise ja teelolekuga.
Walli
kompositsioonil esitatud figuur asub on tee keskel nagu liikuja - trepiastmest,
kõnnitee servast ja kännust laotud alusel (paigal) istumas.
Taoistliku
elukäsitluse kohaselt osalevad kõik nähtused lõputus muutumises ning igas
äärmuses sisaldub alati ka selle vastand.
Ida mõtte kohaselt on
muutumisest väljaspool üksnes (olemas-, kohal-) olemine ja tunnistamine
(kogemine).
Pange tähele, milline
emotsionaalne erinevus suhtumises surma või kadumisse siin esitatud töödes
väljendub.
Walli
kompositsiioonil esitatud mõtleja istub kesklinnast eemal, künka otsas.
*
Niisiis, kui Walli foto on tinglik monument, siis millele? Või mida see pilt
väljendab?
ALICE IMEDEMAAL
Järgnevalt mõned
näited Lewis Carrolli "Alice Imedemaal" teksti ja
selle (audio)visuaalsete käsitluste teemal.
Ja kordamise mõttes
veelkord vaatamise juhend: Soovitan jälgida pilte ja filme vaadates nende
kvaliteeti teabetiheduse ja valikulisuse (puhastatuse) tasanditel. Näiteks,
kuidas on käsitletud emotsionaalset tasandit ja kuidas (millise nurga alt)
esitatud ja/või tõlgendatud süžeed - millisena on kujutatud tegelasi, ruumi,
värve, suurust, grimmi..., kuidas kasutatud kadreerimist ja montaaži
(piltidevahelisi suhteid, mida on näidatud, mida mitte, kui suurelt või
väikeselt, lähedalt või kaugelt midagi on näidatud). Palun jälgige ja
analüüsige ka pildilisi omadusi - valgust (kas pilt on hele või tume, kas
kujutatav paistab olevat valgusküllane või hämar), koloriiti (peamiselt
kasutatavaid värvikombinatsioone, värvide tuhmust või küllasust).
Tähistan enda
arvates kõige olulisemad ja huvitavamad (paremad, tihedamad)
näited tärnidega.
Lewis Carrolli teksti kokkuvõte ning
ülevaated selle seoste kohta eelnevaga ja mõjutuste kohta järgnevaga.
Viimane tekst toob
esile mitmed viitavad ja tsiteerivad suhted, näiteks Wachowskite filmiseeriaga
"The Matrix".
Kunsti kontekstis on
Carrolli Alice'i lugudele viidatud peamiselt seoses
vabaduse-piiratuse-keelatuse ja tundmatuse-ohtlikkuse-kohanemise
teemadega.
ILLUSTRATSIOON
John Tennieli originaalillustratsioonid
1865
Kvaliteetsed reprod http://www.alice-in-wonderland.net/alice2a.html *
Lewis Carrolli
inglisekeelne tekst John Tennieli originaalillustratsioonidega
http://www.cs.cmu.edu/~rgs/alice-table.html -
Piltidele vajutades avanevad need suuremalt, kuid on ikkagi halva kvaliteediga,
vaadake parem eelmist linki. Lugemiseks sobib.
Tennieli
illustratsioonid esindavad seda suunda, mille eesmärk oli tuua teksti kätketud
mõte ja lugu lugejale-vaatajale lähemale, aidata tal seda ruumilises tasandis
tõelisena kujutleda. Pildid on mustvalged, ajastule stilistika
poolest omaselt armsad, kuid nendes on ka sellele loole iseloomulikku
hirmu teadmatuse ja tundmatuse ees.
Arthur Rackhami illustratsioonid
1907
Vive Tolli illustratsioonid
1971
Ainus pilt, mille ma
võrgust leidsin, on kahjuks väga väike, kuid loodetavasti aitab meenutada neil,
kes juba näinud. Soovitan vaadata raamatut... kellel seda riiulis ei juhtu
olema, leiab kindlasti mõnest raamatukogust.
Vive Tolli
eredavärviline ja laialivalguvate pindadega visuaal paistab olevat
inspireeritud tekstis avalduvast unenäolisusest ja psühhotroopialembusest.
Abelardo Morelli fotolavastus 1998,
milles on kasutatud John Tennieli illustratsioone * http://www.abelardomorell.net/photography/alice_01/alice_01.html
Lisbeth Zwergeri illustratsioonid
2007
http://www.amazon.com/Alice-Wonderland-Lewis-Carroll/dp/0698400526 (vt
raamatu sisse ka)
veel mõned üksikud
http://www.tumblr.com/tagged/lisbeth+zwerger/everything pildid
on lehe allosas
FILM + FOTO
Percy Stow ja Cecil
Hepworthi film aastast 1903
See on kuuldavasti
kõige esimene film Alice'ist, väga kohmakas ja aeglane. Ehk on siiski huvitav
hilisematega, näiteks Švankmayeriga, võrrelda.
Lühem, natuke
tihendatud versioon http://www.youtube.com/watch?v=WQDyshif6v0&feature=relmfu
Walt Disney
"Alice in Wonderland" 1951
Mõned lõigud Jan
Švankmayeri filmist "Neco z Alenky" 1988 *
Katkendid filmist,
tekst inglise keeles.
Siin on film
tervikuna. Tekst on arvatavasti tšehhi keeles.
Annie Leibovitzi (moe)fotoseeria
"Alice Imedemaal" teksti ainetel Vogue'ile 2003 *
mõned pildid http://strawdogs.wordpress.com/2010/02/26/alice-in-wonderland-annie-leibovitz/alice-in-wonderland-annie-liebovitz-2/
ajakirja layout koos
tekstiga http://trendland.net/2009/06/15/alice-in-wonderland-by-annie-leibovitz/#
Tim Burtoni film "Alice in
Wonderland" 2010 *
SKULPTUUR JA
INSTALLATSIOON
José de Creeft
Lastele ronimist
võimaldav skulptuur New Yorgi Central Park'is 1959.
Carsten Höller
"Giant triple
mushrooms" 2010
Selgitused http://www.guardian.co.uk/artanddesign/2010/dec/21/carsten-holler-soma http://en.wikipedia.org/wiki/Carsten_H%C3%B6ller
3. KASUTATUD JA SOOVITUSLIKUD ALLIKAD
Barthes, Roland. Autori surm. Varrak, 2002.
Benjamin, Walter. Kunstiteos mehhaanilise reproduktsiooni
ajastul. Raamatus: Valik esseid. Kultuurileht, 2010.
Berger, John. Ways of seeing. BBC telesaade, 1972. http://www.youtube.com/watch?v=LnfB-pUm3eI
Berger, John. Ways of seeing. Penguin Books, 1997.
Borges, Jorge Luis. Hargnevate teede aed; Paabeli
raaatukogu. Novellid raamatus: Fiktsioonid. Aleph. Varrak, 2000.
Porri, Anneli. Kohandav esteetika kaasaegses kunstis.
Teooria ja tõlgendus. Magistritöö. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut,
2012.
Stojakina, Anna. Kaasaegse kunsti didaktika kolmandale
kooliastmele. Koopia ja loominguline tõlgendus. Magistritöö. Tallinna Ülikool,
2011.
Meetodid: Loengud,
mõttevahetused/vestlusringid, individuaalne töö inspireeriva materjali
otsimisel, mõtestamisel, oma seisukoha kujundamisel; grupitöö inspireeriva
materjali mõtestamisel. Individuaalne, juhendatud praktiline töö oma idee
teostamisel.
Tunni käik:
Õpetan
kunstikoolis, seal on grupi suurus 15 ja 20 inimese vahel.
Loengutes
alustan peateema avamisest ja püüan seda lahendada mõttevahetusena. Enne
näitlike rodude esitamist selgitan põhjuseid, miks ma just need teemad valisin.
Kui terminid on juba enamvähem selged (teoreetiliselt tuvustatud ja näidetega
illustreeritud), esitan teoste kohta küsimusi, et milliseid tähendusi,
pildilisi omadusi ja mõjutatuse vorme õpilased sealt leiavad ja suunan nad
omavahel mõtteid vahetama. Avan, niipalju kui võimalik ja vajalik, teoste
taustu - ümbritsevate kultuuriruumide mõjusid, jutustan ümber
kunstnike seisukohavõtte ja tutvustan filtreid, läbi mille neid teoseid on
vaadeldud ja mudeleid, millest lähtuvalt mõtestatud.
Praktilistes
tundides küsin kõigepealt, kas kõik teavad, milles ülesanne seisenab ja mida
nad tegema hakkavad. Kui mitte, siis aitan järele. Kunsti tegemise vahendid on koolis
olemas ja õpilased teavad, kus need asuvad. Kuna ülesanne ei sea vahendite
kasutamisele piire, hoolitsen, et nad oma valitud vahendid kätte saavad ja
lasen neil tööd teha. Protsessi ajal konsulteerin igaühe tööd eraldi. Lõpuks
(kui kõigil on valmis), vaatame kõik tööd korraga üle ja arutleme.
Kodune
töö: (Siin on ülalpool esitatu kordus.) Valida üks või mitu
end loominguliselt inspireerivat kunstiteost, uurida neid, üritada lahti
mõtestada nende sisu ja vorm, teadvustada teose suhteid seda valmimise hetkel
(ja hiljem) ümbritsenud aegruumi(de)ga (mõne puhul on hilisemad tõlgendused
olulise tähtsusega). Võtta sisulistes küsimustes oma isiklik seisukoht.
Arendada seda teemat sisulisel tasandil, proovida mõttes läbi oma sõnumi
võimalikud avaldamisvormid võimendatusest vähima võimaliku märgatavuse
tasandini.
Uurida ja proovida läbi
erinevaid võimalusi oma mõtte väljendamiseks. Valida ja leida sobivad
kujundid/märgid/objektid. Teha mõned kavandid.
Sellel postitusel on lisaväärtus.
ReplyDelete